Avatuks jäetud kaanega pakiruum, puidust nõudekapp ja kolme jalaga aktsentlaud, mille otsas on dekoratiivsed kausid. Need kuuluvad arheoloogide viimaste avastuste hulka, mis süvendavad teadmisi keskklassi elust Pompeis enne, kui Vesuuvi mäe võimas purse mattis Vana-Rooma linna vulkaanilistesse prahtidesse.
Itaalia turismiobjektide hulka kuuluv Pompei arheoloogiline park teatas laupäeval hiljutistest avastustest.
Selle juhataja Gabriel Zuchtriegel ütles, et 2018. aastal esmakordselt kaevatud domuse ehk kodu ruumide väljakaevamine paljastas olulisi üksikasju 79. aastal hävinud linna tavakodanike kodukeskkonna kohta.
Viimastel aastakümnetel on väljakaevamised keskendunud rohkem Pompei kõrgema klassi elanike luksuslikele ja üksikasjalikult freskodega villadele. Kuid arheoloogiline tegevus laiemas piirkonnas, tänapäeva Napoli lähedal, on keskendunud rohkem nii keskklassi kui ka teenijate ja muude orjastatud inimeste elule.

“Rooma impeeriumis oli märkimisväärne osa elanikkonnast, kes võitles oma sotsiaalse staatuse pärast ja kelle jaoks igapäevane leib oli kõike muud kui antud,” ütles Zuchtriegel.
“Nõrk tüüp poliitiliste kriiside ja toidupuuduse ajal, aga ka ambitsioonikas sotsiaalsel redelil üles ronides.”
Liituge meie tasuta igapäevase uudiskirjaga First Edition – igal tööpäeva hommikul kell 7 BST
Laupäevaste avastuste hulka kuuluvad mööbel ja majapidamistarbed laariumi majaks nimetatud domus – kodupiiritustele pühendatud kodu ala, mida tuntakse lare’idena. 2018. aastal välja kaevatud majal oli üks sisehoovis.
Zuchtriegel ütleb, et kuigi sisehoovis on ka ilus veehoidla, “ilmselgelt [financial] pole piisavalt ressursse kodu viie toa sisustamiseks”. Ühes toas on värvimata seinad ja muldpõrand, mis näib olevat kasutatud panipaigana.

Ühest magamistoast leidsid arheoloogid voodiraami jäänused koos kangajälgedega padjast. Voodi on sama, mis kolm, nagu eelmisel aastal teise eluruumi väikesest toast leitud voodi, mis arheoloogide arvates toimis Pompeis elava orjapere panipaigana ja magamisruumina.
Laupäeval avalikustatud magamistoast leitud leidude hulgas olid ka lahtise kaanega puutüve jäänused. Kuigi vulkaanipurske järel alla kukkunud talade ja laepaneelide kaal kahjustas tõsiselt tüve, oli seest leitud esemete hulgas õlilamp, mida kaunistas basreljeef, mis kujutas Vana-Kreeka jumalat Zeusi muutumas kotkaks.

Läheduses on väike kolme jalaga ümmargune laud, mis sarnaneb tänapäeval moes olevate aktsendilaudadega.
Laoruumi avamisel ilmnes puidust kapp, mille tagalaud oli veel terve, kuid riiulid kukkusid kokku. Arheoloogid usuvad, et kapil oli vähemalt neli paneeli ust ning seal hoiti kööginõusid ja nõusid lähedalasuva köögi jaoks. Ekskavaatorid leidsid korpusest hinge.
Muude majast leitud esemete hulka kuulus suur fragment poolläbipaistvast koobaltsinise ja smaragdi värvi ääristatud taldrikust ning hästi säilinud hällikujuline viirukipõleti.